Blogi pidamine on nii harjumatu.

Aitäh Hedwig, et meelde tuletasid mu blogi. Pole harjunud üldse selle pidamisega. Ju mul siis ei ole nii põnev elu millest kirjutada nii väga.

Alustaks siis trennidest. Trennid lähevad järjest raskemaks ja põlv läheb järjest paremaks ja tugevamaks. Mina olen rahul. Ise tuleb hakata ka treenima.

4. veebruar on minu elu 1 parimaid päevi. Päev ei alanud küll hästi aga ju see oli hea enne. Trenni minnes suutis ema sõita kõigest 1 km kodunt eemal lumevalli. See polnud ema süü kuna teel oli kiilasjää ja auto lihtsalt tegi mis tahtis. Õnneks kõik jäid terveks. Auto mis on 100% plastmass sai veits viga aga see pole midagi hullu. Tund aega jändasime kuidas välja saada kuni sõitis mööda 1 suur traktor mis meid välja tõmbas. Peale seda viis ema mind koju ja ma sain rahulikult õhtuks valmistuda. Sõbraga oli plaan minna Anette sünnale mis toimus Tondi peokeskuses. Alguses küll kahtlesin kas üldse viitsin minna aga õnneks läksin. Sain Mikuga siis Viru Reval Cafes kokku. Sai seal ka kõhu ilusti täis söödud. Käsime ja ostsime ka mõned joogid endale. Pidu oli parim. Mina viibisin peo ruumis nii umbes 1-1,5 tundi kuna tutvusin selle aja sees ühe super ilusa, armsa, toreda, parima tüdrukuga. Meie vahel oli kohe tõmmet ja seda oli tunda. Terve ülejäänud õhtu olime me kahekesi kõrval toas kus oli vaiksem ja rääkisime seal terve öö. Paljud küll võivad arvata, et me tegime seal ma ei tea mida aga nii ei ole. Järgnevatel päevadel pilte vaadates ei teadnud ma nii 80% inimestest kes seal peol olid. Piltidel nägin neid esimest ja viimast korda. Mina jäin selle peoga rahule kuna tutvusin seal super tüdrukuga ja meie vahel on siiani tõmmet ja sädet. Tema võib olla see õige. Mina vähemalt loodan seda. Tema sõbranna Mimmu on ka üli lahe ja väga ilus tüdruk. Peakski Mimmut tänama, kuna just tänu Mimmule tuli ka tema sinna peole ja tänu temale me tutvusime. Saime ka eelmise nädala jooksul 2 korda kokku. Minu elu 1 parimaid nädalaid. Juba ootan järgmist korda kui kokku saame. Selle rõõmsa teatega ka lõpetaks oma tänase sissekande. Wish us luck.

Peace, I'm out.

Noniii. Invaland is live from Ossus PC.

Mida siia siis kirjutada? Rootsi tripi korraldamine on ikka paras ajunuss. Plaan oli hea aga nüüd tuleb järjest rohkem tagasilööke aga tänu Karelile on plaan kindlam kui kunagi varem.

Paljud teavad, et ma käisin 2. detsembril oma põlvega opil. Täna tegin eismese trenni treener Svea Milleriga. Ta katsus mu põlve ja ütles, et uus ristside on väga tugev. Tänan dr. Rahu kes tegi mulle hea ja tugeva ristsideme. Te ei kujuta ette kui hea tunne oli olla jälle jõusaalis ja trenni teha. Algatuseks sõitsin rattaga soojaks 20 minutit. See oli harjumatult raske. peaaegu 2 kuud ilma trennita annab tunda. Trennis oli 2 harjutust mis olid mulle täiesti uued. Ma ei oska isegi seletada neid. Reedel on teine trenn ja siis saab ka basseinis trenni teha. Ootan huviga

Peaks mainima ka seda, et ma vaatan praegu Meisterkokka telekast ja te ei kujuta ette milline isu tuli, kuigi ma alles sõin.

Loodan, et teile meeldis minu eismene blogi. Proovin nädalas 1 või 2 tükki ikka kirjutada. Kui midagi huvitavat loomulikult toimub.

Peace out